Suvemütsid ja muud ka

Mütside poolest võib suvi tulla!
Aguri müts kootud
Katia Jamaicast ja Novita Jasminist (aitäh Vardakeerutajale valge Jasmini eest!). Hiie mütsi roheline on Novita Virkkauslanka. Põhitooniks endavärvitud puuvillane+linane niit. Kudusin mõlemad mütsid 3,5 varrastega ja eeskujuks see muster.
Nojah. Mütside poolest võib siis suvi tulla, aga muu poolest..... . Ühesõnaga oleme jälle tubasel režiimil. Hiiel on suu ville täis + palavik. Villid muidugi valusad. Ei saa korralikult süüa ega juua. Magada muidugi ka rahulikult ei saa. Solidaarsusest muidugi ei maga Agur ka. Aga kõige sellega võiks ju leppidagi kui nad seda mittemagamist ühel ajal harrastaksid. Tänane öö oli seega lõbus. Päeva ajal ei saanud ka kuidagi kudumist käest ära panna... .
Kiri edeneb ka vähehaaval. Loodetavasti ei jää enam ühtegi sellist mustrit silma mida kohe- kohe proovida tahaks... .
Eile hommikul said valmis ka esimesed tellimuse peale tehtud meestesokid. Tänu sellele sõime eile jänkupraadi (naturaalmajandus!). Pilte sokkidest ei ole kuna fotoka patareid said tühjaks. Ja akud olid "mehed" pihta pannud- Aivar ostis puldiauto. Aga sokid tulid päris mõnusad- 1x1 soonik läks üle patendiks, kand ja tald tugevdatud (pikendatud silmustega). Materjaliks mu lemmik- hall kolmekordne maavillane. Mõlemad pooled jäid rahule ! m.o.t.t.

Kiri

Eile õhtul kerisin väikse kera oma rohelisest lõngavihist ja hakkasin Kiri´t proovima. Kuna ma seda inglismannide keelt suht vähe jagan, siis oli algusest päris raske aru saada, aga hakkama sain. Nüüd olen esimest 30 rida kolm korda kudunud ja tundub, et rohkem ei haruta. Õhtul kudusin 4,5 varrastega. Siis lõi pähe, et mul pole 4,5 ringvarrast. Hommikul rabasin korvist jämedad sukavardad ja hakkasin kuduma. Tükk aega hiljem tabasin end mõttelt, et need on kuidagi liiga jämedad vardad. Olin järjekordsed 30 rida kudunud nr.7 varrastega! Ma pole küll tükk aega piki juhtmeid sõitnud (trollijuht olen ametilt), aga tundub, et need isiklikud juhtmed käivad ikka läbi Balti- Jaama :). Nr.5 varrasega jääb päris parajalt õhuline ja jään nüüd lootma, et see sall kunagi valmis ka saab.
Eile salli mustrit otsides koperdasin Ullas selle mustri otsa. Ühesõnaga tuleb vist kaks mütsi ka kududa.

Täna värvisime lõnga

Aivari ema saatis mulle kunagi enda ja oma sõbrannade lõngavarud. Üks päris suur kotitäis sellest oli ühekordne valge villane lõng. Kiskusin selle koti paar päeva tagasi kapist välja ja pesin lõnga ära. Täna tuli mõte, et värviks ikka ära ka. Tükk aega valisin värvi ja lõpuks otsustasin rohelise kasuks. Kasutasin jälle Trangeni värve Alguses oli plaan jälle kirju jätta, aga kui viht juba potis oli, siis mõtlesin ümber. Sõlme sain vihi seest küll kätte, aga sidumise kohad jäid ikkagi veidi heledamad. Aga pole hullu- ma olen ikka rahul. Kui nüüd tellitud meestesokid valmis saan peaks lõng ka kuiv olema ja saab proovima hakata.
Laste kõhud on õnneks jälle korras ja virinat ka tunduvalt vähem. Selle mitmenädalase nutu tulemusena on neil nüüd kamba peale kolm purihammast rohkem. Üleeile võtsin Agurile esimest korda ratta ka õue kaasa. Esimese korra kohta oli see paarsada meetrit mis ta sõitis minu arust päris tubli tulemus, aga edaspidi peaks rattaga välja minnes vist küll üks lapsehoidja rohkem olema (issi näiteks), sest kui tal rattasõidust kõrini saab jääb mul üks kätepaar küll puudu- käru Hiiega, ratas ja põgenev poiss. Olemasolevatest kätest ei jagu kuidagi!

Täna s.o. kolmapäeval valmisid lõpuks mu pikalt seisnud sokipaarid. Hallid on "peaaegu Jaywalkerid" ja valgeid võib vist "peaaegu Pomatomuseks" kutsuda. Hallidele tegin oma esimese lühendatud ridadega kanna ja sokinina. Olin seda kannavärki mitu korda proovinud, aga alati jäid auguread sisse. Seekord kasutasin
seda õpetust ja nii kand kui varbaots jäid (minuarust) väga ilusad.

Aga miks ma kasutasin "peaaegu" mustreid? Hallide puhul kudusin nii nagu mulle mugavam tundus ja olgem ausad- mu inglise keel on peaaegu olematu. Pomatomuseid aga käisin blogides juba tükk aega piilumas ja siis tekkiski mõte, et mis siis saab kui ma ei koo seda mustrit keerdsilmustega. Nüüd avastasin emalt saadud "Pitsilistest koekirjadest" ka sarnase mustri- ei miskit uut siin ilmas.

Eile käisime jälle kreeke saagimas. Ja peaaegu kõik oma haiged sõstrapõõsad saagisime ka maha. Kui nüüd saaks kuskilt korraliku oksapurustaja..... . See mul nagu miskine kinnisidee. Eriti kui väljas nii tugev tuul puhub kui eile. No ei julge neid oksi põletada. Ok.Tudutund!

See nädal pole käsitööga jälle eriti soojad suhted. Lapsed olid jälle haiged. Hiieke oli juba mitu päeva kõhuhädadega kimpus ja uus purihammas tundus põhjuseks olevat. Nüüd kus hammas siis lõpuks lõikus on meil uus häda- oksendamine! Kohutav oli eile neid vaadata. Täna tundus, et mõlemad terved, aga Hiie siiski kahjuks mitte. Seega jääb homne sünnipäevale minek vähemalt meil Hiiega ära :( Aga poisid vist ikka saadame.
Täna käisime siiski õues ka. Nimelt polnud me oma maja juures see aasta veel midagi teinud. Esimesed päris oma lumikellukesed ja pisi-pisikesed punased pojenginupud.... .Kreeke jäi veidi vähemaks, aga neid jäi sinna veel kümme korda liiga palju. Mitte et mulle kreegid ei meeldi. Meeldivad, aga kui nad nii tiheda võsa moodustavad, siis ju kreeke nagunii ei saa. Ja kibuvitsad said peaaegu kõik üles kistud ja ebajasmiin jäi poole saledamaks. Igaljuhul oli koju tulles aial juba hoopis teine ilme.
Natuke olen siiski käsitööd ka teinud- Agur sai endale kampsi juurde heegeldatud mütsi ja ühele aastasele neiule kudusin Jasminist suvemütsi. Pildid täitsa ebaõnnestunud kuna lapsed lihtsalt ei püsinud paigal- Agur tegeles eneseimetlemisega ja Hiie ei tahtnud võõrast mütsi demonstreerida.