Täna värvisime lõnga

Aivari ema saatis mulle kunagi enda ja oma sõbrannade lõngavarud. Üks päris suur kotitäis sellest oli ühekordne valge villane lõng. Kiskusin selle koti paar päeva tagasi kapist välja ja pesin lõnga ära. Täna tuli mõte, et värviks ikka ära ka. Tükk aega valisin värvi ja lõpuks otsustasin rohelise kasuks. Kasutasin jälle Trangeni värve Alguses oli plaan jälle kirju jätta, aga kui viht juba potis oli, siis mõtlesin ümber. Sõlme sain vihi seest küll kätte, aga sidumise kohad jäid ikkagi veidi heledamad. Aga pole hullu- ma olen ikka rahul. Kui nüüd tellitud meestesokid valmis saan peaks lõng ka kuiv olema ja saab proovima hakata.
Laste kõhud on õnneks jälle korras ja virinat ka tunduvalt vähem. Selle mitmenädalase nutu tulemusena on neil nüüd kamba peale kolm purihammast rohkem. Üleeile võtsin Agurile esimest korda ratta ka õue kaasa. Esimese korra kohta oli see paarsada meetrit mis ta sõitis minu arust päris tubli tulemus, aga edaspidi peaks rattaga välja minnes vist küll üks lapsehoidja rohkem olema (issi näiteks), sest kui tal rattasõidust kõrini saab jääb mul üks kätepaar küll puudu- käru Hiiega, ratas ja põgenev poiss. Olemasolevatest kätest ei jagu kuidagi!