Tahtsin mina paar tundi tagasi kuduma hakata, aga mida polnud olid vardad- poolik kampsi varrukas oli alles, aga vardaid netu! Leidmiseks kulus POOLTEIST TUNDI! Mu kaheaastane poja oli nad tolmuimeja voolikusse toppinud. Otsimise ajal tundus küll, et ma olen hulluks läinud.
Aga kamps ei edene sugugi nii kiiresti kui ma alguses arvasin. Kuidagi ei tahaks lõpptulemuses pettuda ja eks seetõttu lükkangi vist seda valmimist edasi.

Täna sain tuttavale lubatud sokid lõpuks valmis. Mitu päeva ei õnnestunud vardaid kätte võtta- Kalli sünnipäev vajas tähistamist. Pilt jälle suhteliselt ebaõnnestunud- kui välguga teen ei jää muster näha, välguta pildistades jääb udune...?! No ei oska mina.
Järgmiseks tuleb juba valmis asju veidi ümber teha- poja vestil ja tütre kleidil tuleb kaelaauke veidi suurendada. Ja siis tahaks Novita Huopaneni katsetada.

Sõbrapäev on läbi ja nüüd võib ka oma sõbrapäeva sokipaari esitleda.Kudusin kahekordse villase ja peenikese toonimuutva heidega.Säärel ja jalalaba peal lihtne soonik, kand ja tald venitatud silmustega.Punased südamed tahtsin silmata säärele, aga kuna härra arvas, et ta tahaks talla alla pidureid, siis said pidurid temaatilised.
Eile õhtul alustasin uue sokipaariga. Need lähevad tuttavale tapetseerimisabi eest. Kui liim poleks otsa saanud oleks see õnnetu tapeet nüüd seinas, aga ta sai otsa ja poed olid juba kinni ja Kalli jälle tööl ja ..... masendav ühesõnaga.

Eile õhtul sain nuku kampsi valmis ja täna lisandus komplekti veel heegeldatud mütsike. Pojale igaljuhul meeldis (tütar veel nukkudest eriti ei huvitu) .Homme peaks siis selle sõbrapäeva sokipaariga alustama muidu äkki ei jõua valmis- mehel kogematta kombel mitu puhkepäeva tulemas (kui ta neist muidugi ilma ei jää, sest neil pidi päris mitu inimest haiged olema) .Käsitöö olümpiast jään seekord vist siiski kõrvale- kui just homme mõnda head ideed (ja lõngapoodi) ette ei satu. Tahaks lastele tegelikult vanutatud kampsun-jakid teha, aga ... . No eks homme on näha- kas saab lõnga või ei. Tahaks just seda Huopponeni proovida

Kas te teate seda tunnet, et tahaks mõnda ideed kohe ellu viia, aga enne tuleb eelmine asi lõpetada? Vat täpselt selline idee mul eile päeva ajal tuli, aga... sundisin end enne nuku pükse lõpetama. Ja oi kui aeglaselt see edenes! Lõpuks ei suutnudki ma neid eile lõpetada ja ka tänane ennelõuna tuli nende seltsis veeta. Idee, mis mind painas, tekkis siis kui jäin vaatama oma viimast tychust. Tekkis mõte, et kas sama võttega ei saaks raglaanlõikelist kampsunit kududa. Nii ma siis hakkasin lõuna ajal suure õhinaga proovima, aga... õhin oli vist liiga suur. Midagi jäi nagu puudu. Nii saabki nuku oma kampsuni küll kätte, aga mitte päris sellise kui alguses plaanisin. Teen lihtsa triibulise ühes tükis kampsuni. Ainus mis vähe teisem ehk on see, et alustasin varrukast.

Homme on meie lastel "pidupäev"- issi tuleb koju. Miks kiirabi ei võiks "valge inimese moodi" 8-17-ni töötada? :)( Kaks ööpäeva järjest tööl olla on ikka liig. Aga issile on meil ettenäidata üks uus hammas ja mitme meetrised toeta käimised (meil tähendab seekord küll ainult Hiiet). Aguri purihammas teeb talle vist veel kaua haiget ja ega see rääkimine tal ka välja ei tule. Aga puzzlede kokkupanek on täiesti selge. Peab vist uusi ja veidi raskemaid muretsema, sest see ja klotsidega ehitamine on küll pea ainsad asjad millega ta veidi üle paari minuti järjest tegeleb.