Sinine seelik Hiiele

Mingi arusaamatu meeltesegadushoo tagajärjel haarasin heegelnõela ja hakkasin Hiiele seelikut heegeldama.

Värvliosa sai kahekordsest iirisniidist, mustriosa ühekordsega.

Nõel 2mm.

Muster Rohelise mustrikogu ananassiseelikute hulgast.

See seelik sai nii lai kui veidi liiga pikk, aga õnneks on lastel kombeks nii laiusesse kui pikkusesse kasvada.

Pildid ei saanud eriti head, aga seelik ON ilus:

Roheline seelik Hiiele

Heegeldasin Hiiele suveks kaks seelikut. Täna varahommikul valmis pildilolev roheline.
Niit on tundmatu puuvillane (mulle meenutab kalavõrku?) .
Heegelnõel 2mm.
Muster Rohelise mustrikogust.
Seelik sai veidi lai ja alusseelikut tahab ka, aga retuuside peale kõlbab minu arust ka nii.
Mulle igatahes meeldib ja tundub, et Hiiele ka (roheline lihtsalt hetkel ta lemmikvärv).
Ps. Jälle ei õnnestu piltide ühte ritta panek! :(

Suvepuhkus

Meie pere on, teisipäevast alates, täies koosseisus suvepuhkusel!
"Papa Müller" kosutab tervist.
Mina olen ikka töötu. Enam ei maksta abiraha ka nii, et eriti lõbus see puhkus meil ei ole.
Agur lõpetas esimese klassi kiitusega ja emme-issi said direktorilt tänukirja tubli lapse kasvatamise eest.
Hiie lõpetas lasteaia. On üks vahva ISEloomuga tüdruk.
Kauri jätsime ka lasteaiast suvepuhkusele. Eriti õnnelik ta selle üle ei olnud, aga kogu perega koos olles ei tulegi see lasteaed nii tihti meelde.
Paar pilti ka:

Nagu ikka, sai suveks mõned uued peakatted heegeldatud.

Hiie lõpupeol tegi pilte tädi Lea.

Õlgu katva asjanduse? , mis ingliskeeles on vist fichu, idee leidsin Jane Sowerby raamatust "Victorian Lace Today" ja ka muster on samast raamatust (seal küll ühe salli servapitsina). Lõngaks on kunagi osta.ee-st ostetud tsellvill.

Esimene ühine kalalkäik

Pildistas: Hiie

Viiekesi kalal.
Saagiks kaks pisikest ahvenat ja ilus teokarp, mis kahjuks ununes karjääri äärde.
Tore õhtu oli!

Kuidas muutub kolmeaastase poisi rattasõidukiirus kui eemaldada jalgrattalt abirattad?
Abirattaid kasutades pidin teda vahel järgi ootama, vahel kõndisin rahulikult kõrval, vahel tegin lühikese sörgi.
Ilma abiratasteta sõites on tempo minu jalgade jaoks liiga kiire. Panin uisud alla. Eile tundus, et sõidame ühes tempos (2,5km-ne ring), täna jõudsin järeldusele, et mu uisud ei veere korralikult... . Kusjuures ma ei imestaks kui ta läbisõit oleks täna seal viie kilomeetri kandis. Igaljuhul peale lõunat ma talle ratast enam ei andnud- kartsin õhtus/öist jalavalu.
Jutu lõpetuseks tuletan meelde- abiratasteta on Kaur nüüd täpselt ühe nädala sõitnud...