Sokid isale

Pausid postituste vahel venivad muudkui pikemaks.

Ei saagi aru milles asi.

Väsimus on kallal.

Teiste blogisi loen küll huviga ja käsitööd üritan ka ju teha, aga käed liiguvad kuidagi kiiremini kui mõte... . Ja nii tuleb enamus kootust üles harutada :(

Näiteks olen juba kolm korda hakanud õemehele sokke kuduma. Ja kuidagi ei saa sellised nagu tahaks. Ega ma ju täpselt ei teagi milliseid tahaks. Ainus mis tean on see, et roosad peavad nad olema -talle meeldib ja sobib :) . Ja selle asemel, et otsida muster välja ja siis kuduma hakata võtan mina vardad ja lõnga ja ... hakkan lambist kuduma. Ja siis veidi aja pärast jälle harutan.

Kannatust pole kopka jagugi.

Aga eile õnnestus viimaks sallid ära venitada. Kuna poja enam lõuna ajal eriti magada ei taha (st., et mul ei õnnestu teda enam tavaliselt magama saada), siis on väga raske leida venitamiseks sobivat aega ja kohta.

Eile tõusis poja aga juba poole seitsme ajal üles ja oli lõunaks kutu :)

Kuna meie issi hommikul tööle läks (48. tunniks) siis oli koht ka olemas (minu öö möödus diivanil mis hommikuks väga kitsaks jäi- mõlemad põnnid kolisid mulle kaissu ja uskuge- hoolimata minu hiiglaslikest mõõtudest jäi mulle seal diivanil väga vähe ruumi).

Ühest sallist proovin millalgi pildi ära teha, aga teist näeb siis kui salasõber ta kätte saab :)

Aga kui nüüd postituse pealkirja juurde minna, siis eilsel isadepäeval valmisid mul "seasõrasokid" isale. Kätte anda küll ei ole saanud veel, sest pelgasin veidi seda eilset libedust- ma pole see aasta veel libedaga sõitnud ja kohe 50+50km sõita... põnnama lõin.

Sokid siis "Jussist".

Triibud Coatsi "Elisast"

Jussit kulus veidi üle 100g, Elisat mõni meeter.

Vardad 3,5mm.

Muster peast (minu omast)

Gestern sind die Socken für meine Vater fertig geworden. Er hat Die eigentlich schon vor einem Jahr bestellt.

Das blaue Garn ist Novita Jussi , orangefarbene ist Elisa von Coats.

Muster meine eigene.