UFO-d

Neid lõpetamata asju on viimasel ajal kuidagi palju saanud. Hakkad aga suure õhinaga kuduma ja ... ei saa ükski asi valmis.

Nagu näiteks see roheline sall. Ühel päeval kohe läheb see kudumine. Kood kohe mitu mustrikorda ära (32 rida). Järgmine päev ei tule meeldegi, et võiks veidi kududa.

Roosast sallist ma parem ei räägigi. See tuleb vist üles harutada- mustrikord on liiga lühike ja kuidagi igav on kududa. Kuna muster ise jääb tegelikult ilus, siis tuleks vist lihtsalt lehed suuremaks teha.

See pluus, mis ma Agurile tegema hakkasin, seisab ka. Ühe toki lõnga kudusin ära ja nüüd mõtlen, et see lõng jääb pluusi jaoks ikka liiga paksuks. Peaks vist pikad varukad tegema- siis see paksus nagu ei häiri. Leidsin toki ümbrispaberi ka üles. Lõngaks siis Katia ARC EN CIEL ja poolikut kudumit peaks siin nägema.

Räägiks veidi muust ka. Meil oli laupäeval üle pika aja üks tõsiselt tore päev! Käisime Pireti, Ivo (6-aastane) ja Mihkliga (peaaegu kahene) Varbola linnuses. Kui mina olin siiani arvanud, et meie põnnidel on sinna veel vara minna, siis tegelikult oli lastel seal väga vahva: nende palkidest sõjariistade otsas oli isegi Hiiel vahva turnida Agurist rääkimata. Ja kuigi lapsed kohtusid esimest korda said nad omavahel väga hästi läbi. Pärast läksime veel meie õue-peale sööma-jooma-mängima ja laiali läksime alles kaheksa ajal õhtul- lapsed mängisid terve see aeg omavahel nii, et kuulda oli ainult naerukilkeid. Ei mingit jonni ja nuttu- õndsus !