Kas te teate seda tunnet, et tahaks mõnda ideed kohe ellu viia, aga enne tuleb eelmine asi lõpetada? Vat täpselt selline idee mul eile päeva ajal tuli, aga... sundisin end enne nuku pükse lõpetama. Ja oi kui aeglaselt see edenes! Lõpuks ei suutnudki ma neid eile lõpetada ja ka tänane ennelõuna tuli nende seltsis veeta. Idee, mis mind painas, tekkis siis kui jäin vaatama oma viimast tychust. Tekkis mõte, et kas sama võttega ei saaks raglaanlõikelist kampsunit kududa. Nii ma siis hakkasin lõuna ajal suure õhinaga proovima, aga... õhin oli vist liiga suur. Midagi jäi nagu puudu. Nii saabki nuku oma kampsuni küll kätte, aga mitte päris sellise kui alguses plaanisin. Teen lihtsa triibulise ühes tükis kampsuni. Ainus mis vähe teisem ehk on see, et alustasin varrukast.

Homme on meie lastel "pidupäev"- issi tuleb koju. Miks kiirabi ei võiks "valge inimese moodi" 8-17-ni töötada? :)( Kaks ööpäeva järjest tööl olla on ikka liig. Aga issile on meil ettenäidata üks uus hammas ja mitme meetrised toeta käimised (meil tähendab seekord küll ainult Hiiet). Aguri purihammas teeb talle vist veel kaua haiget ja ega see rääkimine tal ka välja ei tule. Aga puzzlede kokkupanek on täiesti selge. Peab vist uusi ja veidi raskemaid muretsema, sest see ja klotsidega ehitamine on küll pea ainsad asjad millega ta veidi üle paari minuti järjest tegeleb.